51

Resmee

mbritsevas meid keskkonnas on kikidel elementidel loomulik biootiline ringkik. Need elemendid mjuvad mbritsevatele elusorganismidele. Kahjuliku mju phjuseks elusorganismidele vib olla radioaktiivsus. Radioaktiivsete elementide ohtlikkuks seisneb kiirguses. Eritatakse kiirgust, aga ka positroonid, neutronid, prootonid ja deitronid.

Radionukliide on kaht tppi: loomulikud ja tehnogeensed. Loomulikud radionukliidid on loodusliku prit oluga ja tekkivad pikesekiirguse mjul. Tehnogeensed aga hakkasid ilmuma alles 20 sajandi 40-ndatel aastatel tuumareaktorite kasutamise kigus ja tuumarelvade katsetamisel. Tuumareaktorid on niisuguste elementide nagu 85 Kr, 90 Sr, 137Cs, 131 I, 129 I, 135 Xe allikaks. Tuumarelvade katsetamine kigus sattub maa ja atmosfri umbes 200 radioaktiivset isotoopi. Radioaktiivsete jtmete matmine, kivisoe pletamine, mineraalvetiste kasutamine phjustab keskkonna saastanust radionukliididega. Radionukliitidest on inimene jaoks kige ohtlikumad 90 Sr, 89 Sr, 137 Cs, 131 I, sest nad kogunevad inimese organismis ja phjustavad erinevaid raskeid haigusi.

Kige suurem tuumaavarii juhtus 26. aprillil 1986 aastal kell 01:24 Ternoobli tuumaelektrijaamas. Reaktoril viidi lbi ohutuskatse, mis phjustas soojusplahvatuse. Terve maailm sai plahvatusest teada 30. aprillil. Enne seda katastroofi oli suuremaks avariiks 1979 aastal Trimail Ailendis (Pensilvania, USA) toimunud avarii.

Radionukliidsed heiteained, mis saattusid keskkonda Ternoobli avarii tulemusena, olid erineva agregaatse ja kumilise koostisega. Algul oli radionukliidide toime nagu tolmul. Oli mrgata kosisteemide tsist degradatsiooni, loomade hukkumine ja migratsioon, tekkisid geneetilised mutatsioonid. 1986 aasta juulis jlgiti putukalt hukkumist radioaktiivse kiirguse tulemusena.

Inimese tervisele mjuvad nii loomulikud kui ka tehnogeensed radionukleiidid. Loomulikke hulka kuuluvad jargmised radionukliidid: 14 C, 40 K, 238 U, 176 Lu jnt., tehnogeensete hulka 90 Sr, 89 Sr, 137 Cs, 131 I jnt.Loodusliku radiatsiooni tase on 15 Rntgeen/h. hes aastas teeb see 130 ml. ber (rntgeni bioloogiline ekvivaleent), kuid inimtegevuse tulemusena suureneb aastane kiirgus umbes 590 ml.ber. Vga ohtlik on radoon, mis esineb 222 Rn ja 220 Rn kujul. Radoon eritub maa alt ja ehitusmaterjalidest. See gaas on etiti ohtlik kinnistes ja tuulutamata ruumides. Radioaktiivne kiirgus phjustab vhi arengu. Eriti intensiivselt kiirguvad organid, mille kaudu radionukliidid sattuvad organiismi: kilpnre maks luustik lihased. Kige hellamad radioaktiivse kiirguse korral on reproduktiivsed organid, silmad ja punane vereaju. Kui kiirguse maht on 5 Gr siis tekib raske silma rikkustamine (katarakta).

: 47 48 49 50 51 52 53

, -. , . , . . 1,1 . (1990). . , . , , .

() , , , , , , .

() , , . , .